Holokausti Mälestamise Rahvusvaheline Ühenduse (IHRA) määratlus antisemitismi kohta
Holokausti Mälestamise Rahvusvaheline Ühendus on valitsuste ja ekspertide ühendus, mille eesmärk on tugevdada ja süvendada holokausti-teemalist haridust ning holokausti mälestamist ja uurimist kogu maailmas. Ühendus täidab 2000. aasta Stockholmi deklaratsiooniga võetud kohustusi. 26. mail 2016 kiitsid IHRA 31 liikmesriiki heaks antisemitismi õiguslikult mittesiduva rakendusliku määratluse. „Antisemitism on juutide tajumine teataval viisil, mis võib avalduda vihana juutide vastu. Antisemitismi verbaalsed ja füüsilised väljendusvormid on suunatud juudi või mittejuudi päritolu inimeste ja/või nende vara ning juudi kogukonna institutsioonide ja usupaikade vastu.“ Allpool toodud näited, mis on IHRA tegevuse orientiiriks, aitavad seda määratlust täpsustada. Antisemitismi väljendused võivad olla suunatud Iisraeli riigi vastu, kuna Iisraelis nähakse juutide ühendust. Kui aga Iisraeli kritiseeritakse samal viisil, nagu kritiseeritakse iga teist riiki, ei saa seda pidada antisemitismiks. Antisemitism paneb juutidele sageli süüks vandenõude sepitsemist inimkonna vastu ja peab neid süüdlasteks, kui maailma asjad viltu kisuvad. Seda väljendatakse kõnes, kirjas, pildis ja teos ning sealjuures tuuakse mängu ähvardavad stereotüübid ja negatiivsed loomujooned. Üldisi seoseid arvesse võttes võib tänapäeva avalikust elust, meediast, koolist, töökeskkonnast ja usuelust leida mitmesuguseid antisemitismi ilminguid (järgnev ülevaade ei ole ammendav):
- Radikaalsest ideoloogiast või äärmuslikest usulistest tõekspidamistest ajendatuna nõutakse, toetatakse või õigustatakse juutide tapmist või neile kahju tekitamist.
- Juutide kohta üldiselt või juutide kollektiivse mõjuvõimu kohta esitatakse valelikke, dehumaniseerivaid, demoniseerivaid või stereotüüpseid väiteid, nagu müüt ülemaailmsest juudi vandenõust või jutud juutide kontrollist meedia, majanduse, riigivalitsuse ja muude ühiskonna institutsioonide üle.
- Kui üks juut või rühm juute on toime pannud tegeliku või arvatava süüteo, kuulutatakse terve juudi rahvas süüdlaseks; juutide arvele pannakse koguni mittejuutide sooritatud kuritegusid.
- Eitatakse Teise maailmasõja ajal natsionaalsotsialistliku Saksamaa ning tema toetajate ja kaasosaliste poolt toime pandud juutide genotsiidi – holokausti –, selle toimumise fakti, selle ulatust ja selleks kasutatud vahendeid (nt gaasikambrid).
- Juudi rahvast või Iisraeli riiki süüdistatakse holokausti väljamõtlemises või suuremana näitamises, kui see tegelikult olevat olnud.
- Juudi päritolu kaaskodanikele heidetakse ette, et nad on lojaalsed pigem Iisraelile või juutide väidetavatele üleilmsetele pürgimustele, mitte oma koduriigi huvidele.
- Ei tunnistata juudi rahva enesemääramisõigust – väidetakse näiteks, et Iisraeli riigi eksisteerimine on rassistlik üritus.
- Suhtumises Iisraeli on täheldatav kaksikmoraal: Iisraelilt nõutakse sellist käitumist, mida ei oodata ega nõuta üheltki teiselt demokraatlikult riigilt.
- Iisraeli ja iisraellaste iseloomustamisel kasutatakse ajaloolise antisemitismiga seonduvaid sümboleid ja pilte (nt väited, et juudid tapsid Jeesuse ja harrastasid rituaalmõrvu).
- Tõmmatakse paralleele tänapäeva Iisraeli poliitika ja kunagise natsionaalsotsialistide poliitika vahel.
- Juudid kuulutatakse kollektiivselt vastutavaks Iisraeli riigi tegude eest.
Antisemiitlik tegu on kuritegu, kui see on seaduses kuriteona määratletud (mõnes riigis nt holokausti eitamine või antisemiitliku materjali levitamine). Kuritegu on antisemiitlik, kui ründe ohver, olgu selleks inimene või vara (nt majad, koolid, pühakojad, kalmistud), valitakse selle põhjal, et tegemist on (või arvatakse olevat) juudiga või juudi varaga või juutidega seotud inimese või varaga. Antisemiitlik diskrimineerimine on juutide ilmajätmine võimalustest ja teenustest, mis on teistele kodanikele kättesaadavad. Paljudes riikides on antisemiitlik diskrimineerimine seadusevastane.